Datša vrapp - vertikaalaia prototüüp

Datša Vrapp on fassaadi kontseptsioon tehastoodetud kortermaja ehitussüsteemile. Datšade, väikeste istutus- ja ajaalade eesmärk on pakkuda pinda toidu kasvatamiseks tihedates linnapiirkondades. Kas tulevikus võiksid kortermajade nn aktiivsed fassaadid arendada ka kohaliku kogukonna arusaamist vastupidavatest ökosüsteemidest, mikrokliimast ja energiakontseptsioonidest?
Datšad on ajalooliselt olnud suvemajad linnade äärealadel, kus saab kasvatada oma iga-aastast toiduvaru.
Kasvavad linnad on aeglaselt üle võtnud datšade alad, kujundades need ümber kõrgema väärtusega kinnisvaraks. Suvilate toomine hoonete katustele ja fassaadidele võib taasluua need põllumajanduslikud taskud, mis pakuvad tihedamat seost nii toidu tootmise kui ka vaba aja veetmisega.

Datša vrapp sLender kortermajal

Käimasolev sLenderi hoonesüsteemi uurimustöö, mis pakub metamorfoosi sajandivanusele Lenderi tüüpkortermajale, mis sai nime Tallinna linnapea Voldemar Lenderi järgi aastatel 1906-1913. sLenderi hoonesüsteem uurib teemasid nagu tuleeeskirjad, moodulpuitkonstruktsioonid, energiaautonoomia ja akustika – eesmärgiks kujundada Lenderi hoonest kaasaegne käsitlus. Datša vrapp on üks ettepanek, kuidas vertikaalsed aiad võiksid olla mitmekorruseliste eluruumide alternatiivsete evakuatsiooniteede ja kliimat reguleeriva süsteemi bioloogiliselt mitmekesine osa.

Datša vrapp nõukogudeaegsetel korter

Külgseinte ja katuste aktiveerimise viisid ühistegevuseks
"Metagrid" - Hoone parameetriline mudel
Konstruktsioon - Aluskonstruktsioon treppidele ja nn tänavatele
Kasvutaskud - Ühiskondlikud alad toidu kasvatamiseks
Fassaad - Paneelid varjestamiseks ja energia tootmiseks

Datša vrapp 6ndal Tallinna Arhitektuuribiennaalil

Kuraatorinäitus EDIBLE